Väärt nipid allergiasümptomite leevendamiseks
Kevadise õietolmu, liigniiskusest tekkinud hallituse ja pehmes mööblis elutsevate tolmulestade põhjustatud ebameeldivaid allergiasümptomeid on võimalik lihtsate nippidega oluliselt leevendada.
Üha levinumad on erinevad allergiad, millest kõige sagedasemad on just hingamisteede allergiad. Viimaseid põhjustavad kolm peamist allergeeni: tolmulestad, õietolm ning hallitus. Kuigi paljud inimesed püüavad paratamatusega leppida, on siiski võimalik ise nende allergeenide põhjustatud ebamugavustunnet ja sümptomeid leevendada.
LG tehnikaeksperdid toovad koostöös allergoloogiga välja kolm kõige levinumat allergiat maailmas ning väärt näpunäiteid, kuidas nende kahjulikku mõju leevendada.
Tolmulestad
Tolmulestade vastu on allergilised umbes 10% kõikidest allergiahaigetest. Mikroskoopiliste mõõtmetega tolmulestad väldivad valgust, mistõttu peidavad nad end madratsite, voodilinade, pehme mööbli ja vaipade sisse, samuti auto- ja turvaistmetesse ning pehmete mänguasjade kiududesse. Need on ühtlasi ka kohad, kus enamik inimesi veedab suure osa oma päevast, mis loob eelduse ebameeldivate sümptomite avaldumiseks.
Kõige tõhusam viis tolmulestadega võitlemiseks on iga päev vähemalt korra nii toad kui ka mööbel märja lapiga üle käia, eelistatud on mikrokiust tolmulapp. Et minimeerida kohti, kus tolmulestad elada võiksid, tuleks vältida pehmeid põrandaid ja vaipu ning asendada need hõlpsasti puhastatava põrandapinnaga. Pehmeid mänguasju, raamatuid ning ajalehti on soovituslik hoida suletud kappides ning sahtlites.
Et vältida tolmulestade kogunemist voodisse, kus veedetakse suur osa oma ööpäevast, tuleks voodipesu pesta kõrgel temperatuuril (üle 60°C). Siinkohal tasub tuttavaks saada ka oma pesumasinaga: mitmetel pesumasinatel on olemas spetsiaalsed aurufunktsioonid ja Allergy Care pesuprogramm, mis elimineerib 99,9% tolmulestadest ja muudest allergeenidest.
Õietolm
Põhjamaades tekitab kõige sagedamini ülitundlikkust just kase õietolm, mille kõrghooajaks peetakse ajavahemikku aprillist juunini. Mida suurem on õietolmu tihedus õhus, seda tugevam on ka reaktsioon, mille peamisteks tunnusteks on nina, suu, kurgu ja silmade sügelus, tilkuv või kinnine nina ning aevastamine, tõsisemal juhul ka nahalööve ning hingamisraskused. Õnneks ei põhjusta õietolmuallergia erinevalt näiteks putukamürkide allergiast eluohtlikku anafülaktilist šokki.
Õietolm lendub kõige paremini kuuma, kuiva ja tuulise ilmaga. Sellistes tingimustes on kõige tõhusam abinõu viibida siseruumides ja hoida kõik aknad suletuna. Kuna õietolmu hulk on õhus kõige suurem just hommikuti, ei sobi ülitundlikul inimesel sel ajal väljas liikuda.
Allergiliste reaktsioonide vähendamiseks tasub vältida põlluservi ja metsaaluseid ning kanda (päikese)prille. Looduses sportides on abi, kui suu ja nina lenduvate osakeste eest puhviga katta. Õietolmu perioodil ei ole soovitatav õues pesu kuivatada, vaid tasuks eelistada kuivatit.
Hallitusseened
Hallitust võib leida kõikjal ning aastaajast sõltumata, ainukeseks tingimuseks on piisavalt niiskust. Korterites ja majades elab hallitus tavaliselt niisketel pindadel, seda eriti hoone põhjaosas, kus seinad jahtuvad talvel kiiremini, kui ülejäänud majas. Kõige sagedamini esineb hallitus laikudena akende ümbrustes, välisseintel, pesuruumide plaadivuukides, silikoontihenditel ning mööblitagustel pindadel, põhjustades mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas allergilisi reaktsioone.
Number 1 abinõu hallituse vastu on kvaliteetne soojustamine – kuigi parim temperatuur on iga inimese jaoks väga subjektiivne, varieerub reeglina õhutemperatuur eluruumides 19° C kuni 22° C vahel. Õhuniiskuse vähendamiseks on soovitatav tuba sageli tuulutada ning kuivatada pesu ainult välistingimustes või kuivatis. Kui seda võimalust ei ole, tuleks tubastes tingimustes pesu kuivatades avada aken või lülitada sisse ventilatsioon.
Kui hallitus on näiteks akna servas juba silmaga näha, peaks kindlasti uurima, mis toimub seina taga. Ning nähtava hallitusega kohti tuleks regulaarselt puhastada.
